Mis on ühist Nino Schurteril, Mercedes AMG Petronas F1 võistkonnal ja peatselt ka sinul?

See lugu algas juba aastal 1976, kui Toni Maier, Assos kaubamärgi looja, põles soovist luua parimate aerodünaamiliste omadustega jalgratast. Härra Maier otsis üles Šveitsi parimad insenerid, kaasas sõltumatud instituudid, sebis kusagilt leti alt üliharuldast materjali ja ehitas esimese süsiniktorudest trekiratta prototüübi. Toni viis ratta tuuletunnelisse testimisse ja sai teada, et see pool kuningriiki (50 000 franki) maksev iludus on küll ülimalt aero, aga võrreldes sellega kui palju õhutakistust tekitab rattur seal peal, siis võit on minimaalne. Probleem oli nimelt selles, et tol ajal oli ratturi riietuseks mõnus lodev villane särk ja samast materjalist püksid, mis tegi kõik selleks et luua võimalikult suur õhutakistus.

Seejärel võeti rattur alasti ja korrati testi- tulemused paranesid märgatavalt. Peale seda tehti veel üks test, kus kasutusel suusatajate seas populaarsust võitnud Lycra materjalist kombe ja numbrid said veel ilusamad. Härra Maier oli tark mees ja sai aru, et parim ja lihtsaim viis ratturite aerodünaamika parandamiseks pole mitte ülikallis ratas vaid õigest materjalist ja hästi istuvad riided.

Kuigi Assos Lycra püksid olid 2-3 korda kallimad, kui tolleaegsed villased püksid, siis saadi kiirelt aru, et lisaks paremale aerodünaamikale on need ka kergemad, mugavamad, kuivavad kiiremini ja igati väärt oma hinda. Peale seda kui TI-Raleigh Pro Team hakkas 1977 aastal Lycra pükse kasutama, said ka teised tiimid kiirelt aru, et villa ja puuvilla aeg rattariiete koostises hakkab läbi saama.

Nagu kõik ägedad ettevõtmised, algas ka Assose tootmine kusagil keldris või garaazis, kus sisuliselt põlve otsas loodi innovatsiooni, mis muutis paljude ratturite elu. Ilmselt mäletavad ka paljud vanemad Eesti ratturid veel aegu, kus trenni tuli iga ilmaga teha villastes riietes ja oh seda õnne, kui kusagilt kapitalistlikust riigist õnnestus sisse smugeldada ägedat importkaupa.

Selleks, et Assos saaks kiiremini edasi arendada, müüs Maier 2015 aastal osa ettevõttest ja keskendub nüüd ettevõtte juhtimise asemel tootearendusele. Alates sellest ajast alustas Assos ka otsemüüki lõpptarbijale ja hakati taas toetama profitiime ning hakati tootma maastikuratturitele sobivat riietust.

Assose filosoofia pole aga muutunud- eesmärgiks on endiselt toota parimat rattariietust, mida võimalik toota on.  Mugavaim disain, parimate materjalide arendus, keskendumine ka kõige väiksematele detailidele ja ülkõrged tootmisstandardid on vajalikud, et meie saaksime nautida oma lemmikhobi nii mõnusalt kui võimalik. Suffer in Comfort!

Aastal 2011 sai Kallel profikarjäär Cofidises otsa ja oli paras aeg teha teoks plaan rajada päris oma rattapood. Samal ajal keerlesid Argo peas juba päris suure hooga sarnased mõtted. Polnud vaja rohkem kui üht telefonikõnet – ja käed olid löödud. Mehed tundsid teineteist juba ammustest aegadest, klapp oli hea ja tandem võis veerema minna. Profirattur ja tippmehann – sellest lihtsalt pidi hea asi tulema.
Nüüdseks ongi Rattabaasist saanud just selline koht, nagu unistatud. Supermarketikassa-laadset müüki „kaup sulle–raha mulle” siin ei kohta. Pool elu jalgratastega koos elanud mehed korraldavad igale kliendile personaalse ja põhjaliku nõustamise. Või kaks. Või kolm. Peaasi, et lõpuks kõige õigem ja rõõmutoovam ratas või suusapaar välja saaks valitud. Lisaks hüvale nõule riistvara asjus saab soovija häid näpunäiteid ka treenimise, võistlemise, hooldamise, toitumise või isegi näiteks lapsekasvatamise teemal. Kogemusi, mida jagada, jagub küllaga.